ELi diplomaatiline teenistus: EP andis Madridi kokkuleppele rohelise tule
Kaks nädalat pärast Madridis saavutatud kokkulepet Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) osas võttis täiskogu neljapäeval vastu raporti, milles tehakse soovitusi välisteenistuse struktuuri ja toimimise kohta. ELi välisteenistus on üks peamistest Lissaboni lepingust tulenevatest uuendustest.
Ehkki parlamendiga konsulteeriti EEASi struktuuri ja toimimise osas vaid formaalselt, suutsid saadikud tänu läbirääkimistele viia Catherine Ashtoni märtsikuisesse ettepanekusse sisse olulisi muudatusi. Diplomaatilise teenistuse Euroopa Ühenduse identiteeti tugevdatakse ja tagatakse teenistuse poliitiline ja eelarveline vastutus parlamendi ees, ütlesid parlamendi läbirääkijad Elmar Brok (EPP, DE), Guy Verhofstadt (ALDE, BE) ja Roberto Gualtieri (S&D, IT).
Saadikud paluvad nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta ning parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut oluliselt muuta. Resolutsiooni poolt hääletas 549, vastu 78 ja erapooletuks jäi 17 saadikut.
Euroopa välisteenistus abistab kõrget esindajat ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika juhtimisel ning ELi välistegevuse järjepidevuse tagamisel. Kõrge esindaja on ka Euroopa Komisjoni asepresident ning välisasjade nõukogu esimees.
Asendamine
Saadikud ei soovinud, et Ashtonit asendaks parlamendile aru andmisel ametnikud (nt peasekretär) ja seetõttu lubati parlamendile, et vajaduse korral asendab kõrget esindajat kas ELi laienemis-, arengu- või humanitaarabivolinik, või ühise välis- ja julgeolekupoliitika eest vastutava eesistujariigi välisasjade minister.
Väliskoostöö
ELi väliskoostööprogrammide haldamine jääb komisjoni vastutusalasse, seda erinevalt Ashtoni ettepanekust, mille kohaselt välisteenistusel oleks olnud rohkem pädevust.
Arengupoliitika muutmise ettepanekud valmistatakse ühiselt ette välisteenistuse ja komisjoni poolt, tehes seda arenguküsimuste eest vastutava voliniku vastutusel, misjärel esitatakse ettepanek ühiselt kõrge esindajaga komisjonile otsuse vastuvõtmiseks.
Vähemalt 60% välisteenistuse töötajatest ELi alalised ametnikud
Saadikutel õnnestus saada ka lubadus, et 60 % Euroopa välisteenistuse kogu isikkoosseisust peavad olema ELi alalised ametnikud. See tagab välisteenistuse ühenduse identiteedi. Liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest tulnud töötajad peaks moodustama vähemalt kolmandiku töötajate koguarvust ning nende ajutiste lepingute pikkus on kuni 8 aastat ja seda võib pikendada veel 2 aastat.
Töölevõtmine Euroopa välisteenistuses põhineb saavutustel ja sealjuures tagatakse piisav geograafiline ja sooline tasakaal, öeldakse Broki raportis.
1. jaanuaril 2011 suunatakse 1525 komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ametnikku välisteenistusse ning lisaks on loodud 100 uut töökohta. Kokku on välisteenistuses 1625 töökohta.
Peakorter ning juhtimise põhikorraldus
Välisteenistuse peakorter asub Brüsselis ja välisteenistus koosneb kesksest haldusüksusest ning 136 endisest Euroopa Komisjoni delegatsioonist.
Keskne haldusüksus koosneb peadirektoraatidest, mis jagunevad kõiki riike ja piirkondi hõlmavateks geograafilisteks osakondadeks ning mitmepoolseteks osakondadeks.
Juhtimise põhikorraldust puudutava avalduse kohaselt on peakorteris ning delegatsioonides inimõiguste ametikohad ning kõrget esindajat hakkab tema suhetes parlamendiga abistama spetsiaalne osakond. Lisaks hakkavad välisteenistuse alla kuuluma ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika struktuurid.
Poliitiline ja eelarveline vastutus
Tagatud on välisteenistuse poliitiline ja eelarveline vastutus parlamendi ees.
Tegevuseelarve eest vastutab komisjon. Komisjon esitab parlamendile dokumendi, mis annab teavet välistegevuse vahendite ja liidu delegatsioonide struktuuride kohta ning täpsustab välistegevuse kulud riigi ning missiooni kaupa. Välisteenistuse halduseelarve on eelarves uue spetsiaalse rubriigi all.
ELi eriesindajad ning delegatsioonide juhid riikides ja organisatsioonides, mida parlament peab "strateegiliselt tähtsaks", peavad enne ametisse astumist ilmuma parlamendi välisasjade komisjoni ette.
Kõrge esindaja peab lisaks küsima parlamendi arvamust ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valikute osas ning teatud saadikutel on ligipääs salastatud dokumentidele.
Välisasjade komisjoni ja eelarvekomisjoni juhatus saavad suurema järelevalveõiguse ELi eelarvest rahastatud ÜVJP missioonide üle.
Saadikud väljendasid samuti soovi tugevdada koostööd liikmesriikide parlamentidega.
Järgmised sammud
Finantsmääruse, personalieeskirjade ja 2010. aasta eelarve muudatused, mille suhtes parlamendil on kaasotsustusõigus, pannakse hääletusele peale suvepuhkust ning peale seda, kui nõukogu on kiitnud heaks parlamendi seisukoha teenistuse korralduse ja toimimise osas.
Kuu pärast välisteenistuse otsuse jõustumise tutvustab Ashton Euroopa Komisjonile välisteenistuse hinnangulisi tulu- ja kuluartikleid, et valmistada ette paranduseelarve.
Lisateave:
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
: mare.haab@europarl.europa.eu
: (+372) 630 6967 (Tallinn)
: (+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
: (+372) 51 81 639
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik, Brüsselis
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327
