ELi kodanike õigus tõlkele kriminaalmenetluse puhul
Euroopa Parlament kiitis täna Strasbourgi täiskogul heaks õigusakti, mis tagab ELi kodanikele kirjaliku ning suulise tõlke kui neid ähvardab teises liikmesriigis kriminaalmenetlus. Näiteks Portugalis vahi alla võetud Briti jalgpallisõbral on seega edaspidi õigus suulisele tõlkele politseis toimuva küsitluse ja kohtuistungite ajal ning suhtlusel advokaadiga. Ka tuleb tõlkida kõik olulised dokumendid. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 3 aasta jooksul.
Uus direktiiv kehtestab Euroopa Liidus ühised miinimumstandardid suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses, et parandada kahtlusaluste ja süüdistatavate õigusi juhul kui nad ei räägi või ei mõista menetluse käigus kasutatavat keelt.
Kahtlustusest lõppotsuseni
Õigus tõlkele tekib hetkest, mil isikule on teatavaks tehtud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos ning kehtib kuni tema suhtes menetluse lõpetamiseni. See puudutab ka kohtuotsuse tegemist ja edasikaebamisotsust.
Suulist ja kirjalikku tõlget tuleb võimaldada isiku emakeelde või mõnda teise keelde, mida ta valdab ja mis võimaldab tal täies ulatuses kasutada õigust end kaitsta ning mis tagab menetluse õigluse. Ka tuleb tõlkida kõik olulised dokumendid, sh otsused, millega võetakse inimeselt vabadus, süüdistus/süüdistusakt ja igat liiki kohtuotsused.
Õigusakt annab samuti kahtlustatavale õiguse vaidlustada otsus, mille kohaselt ei ole tõlge vajalik. Juhul kui suuline tõlge oli kättesaadav, on võimalus esitada kaebus kui suulise tõlke kvaliteet ei olnud piisav. Lisaks sisaldab õigusakt sätteid kriminaalmenetluses osalevate kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolituse kohta.
Kulud liikmesriikide kanda
Suulise ja kirjaliku tõlke kulud on sõltumata menetluse tulemusest liikmesriikide kanda. "Kulude kokkuhoid kvaliteedi arvelt ei ole mõttekas, sest viletsa kohtuotsuse või politseiküsitluse puhul kaebavad inimesed otsuse edasi," ütles parlamendi raportöör Sarah Ludford (ALDE, UK) hääletusele eelnenud arutelul.
Tegemist on esimese sammuga ELi ühiste kriminaalmenetluse standardite poole. Samuti on tegemist esimese korraga, kui Euroopa Parlamendil oli kriminaalõigust puudutava ettepaneku puhul kaasotsustusõigus. Taani on ainuke riik, kes otsustas direktiivi mitte kohaldada.
Ettepaneku poolt hääletas 637, vastu 21 ja erapooletuks jäi 19 saadikut.
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327
