EP: majandusjuhtimist tuleb reformida tagamaks EL2020 strateegia edu
Majandusjuhtimist ELis on vaja reformida, et olla paremini valmis tulevasteks kriisideks ning tagada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamine, rõhutavad EP saadikud kahes resolutsioonis majandusjuhtimise ning EL2020 strateegia kohta. Saadikud kutsuvad üles lisama EL2020 strateegiasse konkreetsemaid eesmärke: SKTst 3%-lise sihtmärgi seadmist teadus- ja arendustegevuse kulutusteks, siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitmetele ning vaesuse vähendamist ELis 50% võrra.
Uue majandusjuhtimise mudeli keskmes peab olema Euroopa Komisjon ning see peaks põhinema nn. piitsa ja prääniku meetodil - tunnustades edukat toimimist ja karistades nõudmisi mitte täitvaid liikmesriike. Vajaliku legitiimsuse saamiseks peab uus majandusmudel olema arendatud tihedas koostöös EPga ja rahvusparlamentidega. EL2020 strateegia puhul kritiseerisid saadikud liikmesriike vähese ambitsioonikuse eest ning kutsusid komisjoni üles esitama parlamendile detailsemaid plaane algatuste rakendamise kohta.
Majandusjuhtimise reformimine
Saadikud rõhutasid seost tulevase majanduskasvu ja stabiilsuse ning majandusjuhtimise reformimise vahel. Finantskriisist väljumine nõuab ühenduse meetodil põhinevat majandusliku koostöö mudelit, mitte valitsustevahelist koostööd. Saadikud tegid ettepaneku luua Euroopa Valuutafond. Resolutsioonis rõhutatakse, et eurotsooni stabiilsus sõltub julgest majandusjuhtimisest, mis keskendub rahapoliitikale, kuid samuti sotsiaalsele mõõtmele.
EL2020 strateegia rakendamise osas hoiatasid saadikud, et avatud koordineerimise meetodi asemel on vaja siduvamaid eeskirju.
Eelarvelised aspektid
Majandusjuhtimise tähelepanu keskmes peaks olema eelarveline kooskõlastamine. Saadikud rõhutasid, et liikmesriikide ja ELi eelarvete vahel on vaja suuremat ühilduvust ja täiendavust. Liikmesriigid peaksid olema kohustatud arendama majanduse ja eelarve kulupoliitikat selliselt, et see keskendub üldistele ELi eesmärkidele, mitte ainult riiklikele huvidele.
EL2020: konkreetsemad eesmärgid
Saadikud kutsuvad samuti üles lisama EL2020 strateegiasse konkreetsemaid eesmärke, sealhulgas 3% SKT seadmist teadus- ja arendustegevuse kulutusteks, siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitmetele ning vaesuse vähendamist ELis 50% võrra. Haridusvaldkonnas nõuavad saadikud, et nõukogu seaks teise astme haridusele 100% eesmärgi ja alla 10% määra koolist väljalangemisele.
Saadikute hinnangul peab kvaliteetne tööhõive olema oluline prioriteet iga taolise strateegia nagu EL2020 puhul ning vaja on uut tegevuskava, et edendada inimväärset tööd.
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327
