Eesti sihid Euroopa Liidus - kuhu mina rongi suunaksin? Arutelu TÜ aulas, 7. mail.
Vahetult enne Euroopa Päeva, 7. mail, kogunesid Eestits valitud saadikud Tartu Ülikooli aulasse, et ligi 200 tudengi ja õppejõu ees ning nendega koos arutada Lissaboni lepingu järgse Euroopa Liidu probleeme, sihte ja EP saadikute tööd Euroopa ning Eesti elu korraldamisel. Tänavune suurdebatt oli jätkuks eelmisel aastal toimunule, kus eelmise koosseisu saadikud võtsid kokku viie aasta töö tulemused. Seekord räägiti rohkem uue tööperioodi alguse kogemustest ja eel seisva nelja aasta eesmärkidest.
Ääreala versus perifeeria
Ürituse avasõnad lausus Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller, kes avaldas lootust, et sellised vahetud kohtumised saadikute ja tudengite vahel annavad võimaluse sisulisteks aruteludeks ja debattideks konkreetsete küsimuste üle konkreetsete inimestega, kes mõjutavad Euroopa tänast päeva ning tulevikku.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo rääkis oma sõnavõtus Euroopa Liidu hetkeseisust ning tõdes, et "Euroopa Liit on võtnud omaks arvamuse oma erilisusest ning sellest, et teda pole võimalik mitte millegagi võrrelda." Ometigi on selle koosluse ees mitmedki probleemid, mis on kestnud läbi EL eksisteerimise ajaloo. "Euroopa Liitu puudutavad põhiküsimused on jätkuvalt filosoofilist laadi, näiteks kas Euroopa Liidul on oma keskus ja perifeeria ning kas Eesti kuulub paratamatult viimase hulka? Kas ja kuidas saab üks inimene ajaloo kulgu mõjutada ja mis on Euroopa sõnum Eestis ning Eesti sõnum Euroopas," arutles Mälksoo.""Usun, et debatt eurosaadikutega annab neile küsimustele otse või kaude uusi vastuseid," arvas ta. Teise eriti teravalt tunnetatava teemana tõi Mälksoon välja solidaarsuse küsimuse ning esitas debatil arutamiseks mõneti provokatiivse väite : kes räägib solidaarsusest ja õiglusest, see tahab midagi saada.
Euroopa Parlamendi infobüroo juhataja Kadi Herküli hinnangul on tänavune arutelu ennekõike tulevikku vaatav. "Euroopa Parlamendile väga oluliselt võimu lisanud Lissaboni leping on praegu vaevu pooleaastane ja praegusel parlamendikoosseisul on ees veel enam kui neli tööaastat," ütles Herkül. "Need asjaolud peaksid pakkuma hea aluse kombata võimaluste piire ning seada selgeid sihte."
Rahakriis saab alguse väärtuste kriisist
Solidaarsuse ja kriisi vaheliste seoste üle debateerides rõhutas EP saadik Tunne KELAM, et EL seisab praegu silmitsi läbi ajaloo suurima kriisiga, mis "/.../ ei võimaldagi muud kui solidaarsust. EL on parim vorm, mis on suutnud kasutada solidaarsust n.ö. omakasupüüdlikul". EP saadik Kristiina OJULAND leidis, et "/.../ solidaarsus eeldab reegleid ja vastutust. Ühiseks täitmiseks seatud reeglitest tuleb kinni pidada ning kui seda ei tehta, siis tuleb rakendada ka sanktsioone." Saadik Siiri OVIIR arutles ääreala ja perifeeria erisuste üle ning leidis, et Eesti EL äärealana ei ole käitunud perifeeriana ning on mõistnud, et "/.../ solidaarsus on n.ö. kahe otsaga: ühelt poolt saada toetust kuid teisalt näidata hoolivust."
Saadik Indrek TARAND leidis, et "/.../ Eesti on ühes aspektis kindlasti vaimne perifeeria, see on siis, kui tuleme Euroopa solidaarsuse küsimuse juurde. /..../ Me soovime saada EL toetusfondidest 14 miljardit krooni abiraha kuid Kreeka "põlevasse majja" me oma veeämbrit küll ei viska." EP saadik Ivari PADARI arvates on EL väga selgelt solidaarust demonstreeriv, kus toetust ja abivahendeid antakse ka perifeersetele aladele ja seda just geograafilises mõttes äärealadele. Saadik Vilja SAVISAAR, kes pidi töökohustuste tõttu Luxembourgis viibima, saatis debatile videoläkituse.
Pro ja Contra
Ürituse teine pool keskendus konkreetsetele EL poliitikatele ja EP saadikute igapäevatööle, mille sisuks on neid poliitikaid kujundada ning ellu viia. Moderaatorid Kajar KASE ja Marleen Pedjasaar tõid debati märksõnadena välja: eurotsooni, ühtse energiapoliitika, ühtse julgeolekupoliitika, ühtse põllumajanduspoliitika reformi ja Lissaboni lepingust tuleneva EP suurenenud pädevuse. Saadikute kommentaare ja seiskohti said hinnata ka tudengid ning õppejõud, kes kasutasid selleks jalgpallis tuttavat kaardisüsteemi, kuid debati kaartideks olid roheline ja punane.
Ürituse lõpus said kõik saadikud võimaluse esineda lühikese sõnavõtuga mõnel aktuaalse Euroopa Liitu ja Euroopa Parlamenti puudutaval teemal ning demonstreerida oma veenmisoskust. Debatil osalevatel tudengitel oli aga taas võimalus hinnata saadikuid kas punase või rohelise kaardi väärilisteks.
Kaks tundi kestnud debatti kokku võttes tänas Tartu Ülikooli Europa Kolledzi direktor Kristiina Tõnisson nii saadikuid kui tudengeid aktiivse osaluse eest ja avaldas lootust, et kõiki saadikuid kord aastas ühendavad debatid Tartu ülikoolis saavad traditsiooniks, mille jätkuüritus toimub juba järgmise aasta mais.
Debatist tehti online ülekanne, mis on nähtav aadressil http://video.ut.ee ning ürituse salvestust saab näha terviklikult samalt aadressilt.
Debati videoülekannet näidati Tartu aulasündmusega samaaegselt ka Tallinnas, Euroopa Majas.
Lisainfo:
Mare Haab
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
