Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia Eesti rahvuslikust voorust

Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia konkursile laekus sellel aastal 371  taotlust 27st Euroopa Liidu riigist. Kolmandat korda väljaantava ajakirjanduspreemiaga soovib parlament tunnustada ajakirjanikke, kes on meedias selgitanud üle-Euroopaliselt olulisi teemasid või aidanud avalikkusel mõista Euroopa Liidu institutsioonide tegevust ja poliitikate sisu.

Jaanuarist märtsi lõpuni laekunud taotluste põhjal toimusid igas liikmesriigis  eelvoorud, kus rahvuslikud žüriid tegid oma riigi taotlustest eelvaliku. Eesti ajakirjanikelt laekus kokku kaheksa taotlust. "Eelnevate aastatega võrreldes on taotluste arv veidi suurenenud kuid jääb ikkagi väga tagasihoidlukuks hoolimata sellest,  et Euroopa Parlamendist ja tema tegemistest räägivad ning kirjutavad ajakirjanikud palju," hindas Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees Peeter Ernits, kes oli ka Eesti žürii esimees.

Žürii otsustas lugeda konkursi tingimustele vastavateks ning saata finaali edasi tele-, raadio- ning pressi kategoorias esindatud parimad tööd. On-line kategoorias sellel aastal Eestist taotlusi ei laekunud. Ajakirjanike Liidu liikmetest koosnev kolmeliikmeline žürii tunnustas osalenud ajakirjanike julgust ja südikust, sest ise oma kandidatuuri esitamise kogemused on meil jätkuvalt tagasihoidlikud. Euroopa Parlamendi infobüroo žürii sisulises töös ei osalenud ning toimis vaid konkursi sekretariaadina.

Eesti rahvusliku vooru parimateks tunnistas žürii  TV kategoorias Kadri Kuke immigratsiooniteemalise uudisloo ja kirjutava meedia kategoorias Matin Kala artikli "Euroopa rattad ei logise", mis ilmus nädalalehes Eesti Ekspress. Üle-Euroopalise vooru  raadiosaadete kategoorias kandideerib Raadio Kadi.

Iga kategooria üle-Euroopalised võitjad selguvad  sügisel ning auhinnatseremoonia toimub oktoobris. 2009. aasta Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna võitjad olid pärit Saksamaalt, Ungarist ja Poolast.