Põllumajandusteemaline meediahommik EP infobüroos Tallinnas, 19. märtsil
Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari PADAR ning põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas KEVVAI andsid Euroopa Parlamendi infobüroo märtsikuu meediahommikul "EL poolesaja-aastane põllumajanduskava: kas keskeakriisi tervisekontrollis või põhjalikul reformimisel?" üksikasjaliku ülevaate Euroopa Liidu põllumajandusreformi hetkeseisust ja arengutest.
"Tervisekontroll" ja "pikaealisus"
Käimasolevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nn tervisekontrolli aruteludega paralleelselt on Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid pidevalt töötanud ka poliitika pikemaajalise tuleviku määratlemisega. "Ühtne põllumajanduspoliitika ise on üle poole sajandi vana, seda on muudetud viiel korral ning nüüd, kui jõustunud on Lissaboni leping, on ka Euroopa Parlamendil suurem roll EL põllumajanduse ja maaelu küsimustes kaasarääkida," selgitas Ivari Padar. EP põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raport "Ühtse põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013.aastat", mille raportöör on briti liberaaldemokraadist EP saadik George LYON, rõhutab, et reform peab võtma arvesse viimasel ajal maailmas aset leidnud muutusi ning arenguid - seda nii põllumajandusturgude, põllumajandustoodete hindade, keskkonna kui ka ühiskonna ootuste osas.
EP raport rõhutab vajadust määratleda põllumajanduse rolli uues, EL2020 strateegias. Reformitud põllumajanduspoliitika peab aitama kaasa sellele, et Euroopa tuleks toime majandus- ja finantskriisiga. EP hinnangul peab ÜPP samuti võtma arvesse muutusi, mis on kavandatud teistes EL poliitikavaldkondades nagu ühtekuuluvuspoliitikas.
Padar selgitas EP visiooni Euroopa põllumajanduse säästvast mudelist, mis on suunatud tasakaalustatud ja mitmekesise maaelu arengule kogu Euroopa Liidus ning talumajapidamiste struktuuri kaitsmisele. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kuigi ÜPP osa ELi eelarves on kärbitud 75 protsendilt 40le, mis moodustab vähem kui 0,45% ELi SKP st, siis põllumajandustöötajate arv on 12 uue liikmesriigi ühinemisega kahekordistunud.
ÜPP väljakutsed
21. sajandi alguses seisab maailma põllumajandus mitmete suurte väljakutsete lävel. Olulisematena neist toob EP raport välja alljärgnevad:
•maailma suureneva rahvastiku toiduga kindlustamine (kasv 6 miljardilt 9 miljardile aastal 2050);
•ELi põllumajanduse vastuvõtlikus kliimamuutuste mõjule ja keskkonnaseisundi halvenemine;
•majanduskriis (vähene juurdepääs laenudele; piirangud riigi kulutustele; suurenev tööpuudus);
•EL tarbijate kõrged ootused toidu kvaliteedi, loomade heaolunõuete ning hea hinna ja kvaliteedi suhte osas;
•ELi vananev maaelanikkond ning maaelanike arvulise osakaalu vähenemine;
•turuhindade kõikumiste suurenemine ja ülemaailmne energiakriis.
Neid probleeme ja küsimusi arvestades on EP raporti hinnangul tugev, jätkusuutlik ja hästi toetatud ning usaldusväärne ja mitmeotstarbeline toidupoliitika see, mis annab vastused nii maakogukondadele kui ka laiemalt ühiskonnale.
Padar selgitas, et ka nimetatud valdkonna küsimuste paremaks analüüsimiseks ja huvide selgemaks määratlemiseks on näiteks EP sotsialistide ja demokraatide grupi sees väiksema koostöövormina loodud Põhjala ja Baltimaade alagrupp. Kindel on aga see, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika peab olema õiglasem, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikum.
Eesti omapära: vaja on looduse vahele ka tsivilisatsiooni
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas KEVVAI tõi näite, et kui Euroopa Liidus tervikuna elab maal umbes pool EL elanikkonnast ja põllumajandus kasutab otseselt 42% EL maismaast, siis Eestis kasutab põllumajandus umbes 20% maast ning võiks naljatamisi öelda, et: "/.../ looduse vahele on ka tsivilisatsiooni vaja".
ÜPP mõju Eesti maaelule on olnud märkimisväärne: 850 000 ha heas korras põllumaad; üle 450 000 ha keskkonnasõbralikult majandatud maad ning ligikaudu 100 000 ha põllumaad on mahepõllumajanduse all, kui mainida vaid mõnd positiivset saavutust. "ÜPP 2013+ uuendusvajadused on tingitud sellest, et vanamoodi lihtsalt enam ei saa. Nii näiteks ei ole otsetoetuste süsteem sobiv 27 liikmesriigiga EL puhul, et saavutada ühiseid eesmärke," selgitas Kevvai ja rääkis põllumajanduse poolt ühiskonnale pakutava avaliku hüve kesksest kohast reformitud ÜPPs, mis muudab põllumajanduse tõeliselt multifunktsionaalseks.
Eesti (võimaliku) seisukoha järgi peab ÜPP jääma ühiseks ja ühiselt rahastatavaks poliitikaks. Euroopa tasandil sekkumise peamine lisandväärtus saaks olla põllumajanduse pakutava avaliku hüve loomine ja säilitamine kogu Euroopas tagades sealjuures ka ühise turu toimimise. Kõik konkreetsed ja ametlikud seisukohad on aga alles väljatöötamisel ning seetõttu saab praegu rääkida aruteludest, analüüsidest, huvide ja võimaluste täpsustamisest.
Kindel on aga see, et EL ühtse põllumajanduspoliitika "arhitektuur" saab olema 21. sajandi reaalsusi arvestav.
Teemahommik toimus Euroopa Liidu Majas Tallinnas, reedel, 19. märtsil 2010.
Lisateave:
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
