EP liikmed vajavad lisatöö tõttu lisavahendeid
Euroopa Parlament toetas neljapäeval heaks kiidetud raportis 150 uue töökoha loomist parlamendis. Kuna parlament sai Lissaboni lepinguga uusi pädevusi ning ülesandeid, siis vajavad parlamendi komisjonid, fraktsioonid ja administratsioon lisatöötajaid.
Resolutsiooni poolt hääletas 430, vastu 117 ja erapooletuks jäi 58 saadikut.
Kulud ja rahastamine
Lissaboni lepingust tingitud uute töökohtade loomine läheks kokku maksma 13,4 miljonit eurot ehk 0,8% parlamendi 2010. aasta eelarvest (1,6 miljardit eurot). Lisakulude kompenseerimiseks otsustas parlament vähendada hoonete jaoks ette nähtud reservi 4 miljoni euro võrra. Seega oleksid parlamendi halduskulud alla 20% ELi institutsioonide koguhalduskuludest. Uute töökohustuste, aga ka viimaste EL laienemiste ning EP saadikute ühtse põhimääruse jõustumise tõttu on parlamendi eelarve kasvava surve all. Tänane hääletus ei ole siiski lõplik otsus - Euroopa Komisjon peab selle alusel tegema ametliku eelarve parandamise ettepaneku, mille saavad seejärel heaks kiita nõukogu ja parlament.
Uued töötajad
Parlamendi ettepaneku kohaselt võetaks tööle 75 uut alalist ametnikku ning 75 uut töötajat fraktsioonide juurde. Saadikute assistentide palkamisega seotud vahendeid (assistentidele maksab parlament, mitte saadikud ise) suurendatakse 1500 euro võrra kuus saadiku kohta. See võimaldaks saadikutel võtta tööle rohkem või parema kvalifikatsiooniga assistente, et Lissaboni lepinguga suurenenud kohustustega toime tulla.
Enamik uutest ametnikest (70) hakkab tööle parlamendi komisjonides, mis tegelevad õigusaktidega enne kui need lähevad täiskogu istungile. Eelkõige on uusi töötajaid vaja põllumajanduse, justiits-ja siseküsimuste, rahanduse ja majanduse valdkonnas. Samuti luuakse 5 lisatöökohta, et tõhustada koostööd liikmesriikide parlamentidega, mille roll suurenes Lissaboni lepinguga.
"20% reegli" austamine
1988. aastast on Euroopa Parlament oma halduseelarve piiriks seadnud 20% ELi halduskuludest. Parlament võtab aluseks finantsperspektiivi ehk ELi mitmeaastase eelarve. Parlamendi osa ELi halduseelarvest kasvaks 19,87%-lt 19,99%-ni.
Kuigi 1988. aastal pandi 20% ülempiir paika tingimusel, et võimalikud laienemised või ühtse põhimääruse võimalik jõustumine võivad seda mõjutada, on parlament siiani suutnud jääda 20% piiresse. Vahepeal on ELi liikmesriikide arv kasvanud 12-lt 27-ni ja Euroopa Parlamendi liikmete arv tõusnud 434-lt 736-ni, kusjuures saadikutele maksab nüüd palka parlament, mitte liikmesriigid.
Mis saab edasi?
Euroopa Komisjon, mis on ainus ELi institutsioon, kes võib esitada paranduseelarveid, teeb ettepaneku parandada parlamendi 2010. aasta eelarvet. Seejärel saavad nõukogu ja parlament ettepaneku heaks kiita.
