Üle-Euroopalised transpordivõrgud - kui kaugel on Euroopa Eestist? Meediahommik EP infobüroos
Euroopa Parlamendi infobüroo 2010.a. esimesel meediahommikul arutlesid Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige Vilja Savisaar ning majandusministeeriumi transpordinõunik Anti Moppel Euroopale ja Eestile oluliste transpordiküsimuste ning lahenduste üle. EP saadik Savisaar selgitas transpordi- ja turismikomisjoni erinevate valdkondade võtmeküsimusi maismaa-, õhu- ja veetranspordi ning turvalisuse poolelt. Anti Moppel keskendus Rail Baltica hetkeolukorrale ja perspektiividele.
Inimest otseselt puudutavad küsimused
Vilja Savisaare hinnangul tegeleb EP transpordi- ja turismikomisjon valdavalt selliste küsimustega, mis puudutavad iga inimest konkreetselt ja väga otseselt. "Transport kui teenus selle erinevates vormides puudutab iga inimest olgu ta lennu-, bussi-, raudtee- või laevareisija, töö- või puhkusereisija. EP on teinud olulist tööd reisijate õiguste kaitsmisel ning konkreetsete kompensatsioonimehhanismide väljatöötamiseks, juhul kui transporditeenuse pakkumisel tekivad probleemid ja õigustatud ootused. Lisandunud on ka julgeolekuküsimused ja üksikisiku õigused ning võimalikud privaatsusriived, mida võib põhjustada kehaskännerite kasutamine lennujaamades," selgitas Savisaar. Ta täpsustas, et just viimasel ajal meedias palju räägitud kehaskännerite küsimust vaatab parlament kui mitmetahulist teemat, mille tõhususe ning proportsionaalsuse hindamiseks on vaja saada lisateavet terviseriskide ja tehnika maksumuse kohta.
Üle-Euroopaliste transpordivõrkude arendusest ja rahastusest rääkides rõhutas Savisaar et kiirraudtee Rail Baltica on jätkuvalt Euroopa Liidu prioriteetide seas. Selle, Euroopa Liidu 30 tähtsaima transpordi infrastruktuuri TEN-T arendusprojekti kuuluva võrgustiku valmimisajaks on arvestatud aastat 2020. Seega on oluliseks eelduseks ka uus rahastus järgmisest EL finantsperspektiivist. Projekti edukus sõltub erinevate regiooni kuuluvate riikide koostööst. Paraku on projekti kiiremaks ja ladusamaks arenguks saanudki takistuseks Läti majandussurutis ning ka Leedu mõnevõrra aeglasem tasuvusuuringute teostus.
Hommikuks rongiga Berliini?
Anti Moppeli sõnul on Eestil aastaks 2011 Rail Baltica I etapi investeeringud tehtud. See etapp näeb ette suurendada liikumiskiirus Tallinn-Tapa-Tartu-Valga trassil 120 kilomeetrile tunnis. Sügisel valminud Valga-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine läks maksma 600 miljonit krooni, tuleval aastal valmiva Tapa-Tallinna trassi rekonstrueerimise maksumus on üle 700 miljoni krooni. Projekte aitab rahastada Euroopa Liit.
Teise etapiga tõuseks liikumiskiirus 160 kilomeetrile tunnis ning kolmanda etapiga ehitatakse välja Euroopa rööpalaiusega raudtee. Moppeli sõnul see kahe esimese etapi investeeringuid mõttetuks ei muuda - Venemaaga ühtse rööpalaiusega raudteel on perspektiiv kaubavahetuse arendamisel Venemaa ja Kasahstani suunal. Samuti on kasvavad turud Ukraina ja Valgevene
II etapi investeeringuid ei ole Eesti veel otsustanud, kolmanda etapi kohta valiti äsja välja tasuvusuuringu koostaja. Uuringu teostamist koordineerib Läti ja aitab rahastada Euroopa Liit. "Siis selgub, kas minna teemaga edasi, lükata see majanduslikel põhjustel edasi või soiku jätta," ütles Moppel.
"Kui vaadata raudteevõrku kui sellist, siis operaatori olemasolul ei ole "jooned" määravad ning kui on huvitatud teenuse pakkuja siis on ka see, soomlaste poolt öeldud mõte Berliini suunal, igati mõeldav," selgitas Moppel. Kõigele seab aga piirid raha ja ka huvi olemasolu. Kui EL toetusfondidest vajalike eelarvevahendite saamine on mõeldav, kuigi pikaajaline perspektiiv, siis huvi peab olema ilmne kõikides regiooni liimesriikides.
Kas Rail Baltic suretab Via Baltica?
"Maanteetransport on paindlik ega kao kusagile. Via Baltica osatähtsus regiooni elanikele on ilmne," rääkis Moppel ajakirjanike küsimustele vastates. Eesti jaoks on Via Baltica oluline riigisisene tee ning teenindab märkimisväärset hulka lokaalset transporti. Ka Vilja Savisaar ei näinud kahe transpordiprojekti võimalikku konkureerivat ohtu teineteisele. EL transpordipoliitika üldine põhimõte on erinevate liikide sidususes ning ühise toimiva terviku väljaarendamises arvestades majanduslikku tõhusust. "Seda nimetatakse konkreetse terminiga - ko-modaalsuseks," selgitas Moppel. Alles jääb ka kohalik raudteevõrgustik, mis on oluline Kasahhi-Hiina-Vene kaubavedude teenindamiseks. Peamisteks kaubaartikliteks on sellel liinil erinevad kemikaalid ja väetised.
Lõpetuseks rõhutas Vilja Savisaar, et kindlasti taandub aja jooksul poliitiline põhjus, mis on tinginud kaks suurt probleemi: raudteeveo plaanide puudumine ja maantee piiriületuspunktide tegelikust 3-4 korda väiksem läbilaskevõime. "Me ei saa oma poliitikat rajada mõttele, et kaubaveod Venemaa suunal jäävadki praegusele tasemele," rõhutas Savisaar.
Lisainfo
Mare HAAB
Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis
(+372) 630 69 67
Press-et@europarl.europa.eu
mare.haab@europarl.europa.eu
