EP kiitis heaks üle-Euroopalise kaitse kuriteo ohvritele
Kuriteoohvrid, kellele on tagatud kaitse neid ohustava isiku eest ühes ELi liikmesriigis, võivad uute reeglite kohaselt, mille EP 13. detsembril vastu võttis, saada sarnase kaitse ka teistes ELi riikides. Euroopa lähenemiskeelu eesmärk on kaitsta ahistamise, soolise vägivalla, röövimise, jälitamise ja mõrvakatse ohvreid.
Kuriteoohvrite kaitsemeetmed eksisteerivad juba praegu kõikides EL liikmesriikides kuid paraku ei ole neil piiriülest toimet juhul kui ohver asub elama teise liikmesriiki. Euroopa lähenemiskeelu - EPO (The European Protection Order) - direktiivi reeglid, mis on liikmesriikide valitsustega juba kokku lepitud, annaks kõigile, kes on ühes ELi liikmesriigis kriminaalõigusega kaitstud, võimaluse taotleda sarnast kaitset ka teises liikmesriigis.
"Lühidalt öeldes tähendab see seda, et me laiendame ohvrite liikumisvõimalusi ja piirame ahistajate omi," selgitas EP naiste õiguste komisjoni raportööri Teresa Jiménez-Becerril Barrio (EPP, ES). "Kaitse ei tunne piire. Tuhanded kuriteoohvrid saavad nüüdsest turvalisemalt elada," sõnas EP kodanikuvabaduste komisjoni raportööri Carmen Romero López (S&D, ES).
Saadikud on olnud seisukohal, et Euroopa lähenemiskeelu reeglid peavad kaitsma kõikide kuritegevuse liikide ohvreid, mitte ainult soolise vägivalla ohvreid. Enamik olemasolevaid kaitsemeetmeid on tagatud seksuaalse vägivalla all kannatanud naisohvritele, kuid Euroopa lähenemiskeeld võib kaitsta mõlemast soost isikuid, lisaks ka teiste kuritegude ohvreid.
Reeglid kaitsevad juba ohvriks langenuid või potentsiaalseid ohvreid "teise isiku poolse kriminaalse teo eest, mis võib ükskõik millisel viisil ohustada tema elu, füüsilist, psühholoogilist ja seksuaalset puutumatust [...], samuti tema väärikust ja personaalset vabadust". Sellised teod hõlmavad ahistamist, röövimist, jälitamist ning "teisi kaudseid sundimise viise".
Lähenemiskeelu rakendamine
Juhul, kui isikule on tema asukohariigis tagatud siseriikliku seaduse kohaselt kaitse, siis saab ta taotleda Euroopa lähenemiskeelu rakendamist ka teises EL riigis, kuhu ta kavatseb elama asuda või on juba asunud. EPO väljastamise ja teise riiki saatmise kohustus lasub isiku asukohariigil, kus esialgne lähenemiskeeld välja anti.
Euroopa lähenemiskeeldu võib taotleda ka ohvri sugulaste kaitseks.
Taustainfo
EPO direktiivi algatasid 12 liikmesriiki ning see oli üks teemadest, mida Hispaania oma EL eesistumise perioodil (2010.a. esimene pool) tugevalt toetas.
menetlus: kaasotsustus, teine lugemine (nõusolek)
Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639
