Peamised teemad:
Eelseisva energia tippkohtumise arutelu
Elektrijäätmete parem käitlemine
Tuneesia: Saadikud arutavad jasmiinirevolutsiooni
Lõuna-Sudaan: saadikud arutavad referendumijärgset perioodi
Teise maailmasõja-aegse romide genotsiidi tunnustamine
Parlament arutab toiduainete hinnatõusu
Demokraatlik kontroll arengu- ja inimõiguste rahastamisvahendite üle
Tuberkuloosivaktsiini algatus

Peamised teemad

Eelseisva energia tippkohtumise arutelu

4. veebruaril toimuva energia tippkohtumisega seoses arutavad saadikud nõukogu ja komisjoniga Euroopa Liidu strateegilisi prioriteete energia valdkonnas. Arutelu toimub kolmapäeval.

Elektrijäätmete parem käitlemine

Parlament hääletab neljapäeval ettepanekut, mille eesmärk on parandada elektrijäätmete tagasikogumist ja taaskasutamist, vähendada bürokraatiat ning takistada elektroonikaseadmete ebaseaduslikku väljavedu. Elektri- ja elektroonikajäätmete hulk Euroopas kasvab kiiresti, alates katkiläinud külmkappidest kuni vananenud telefonideni.

Tuneesia: Saadikud arutavad jasmiinirevolutsiooni

Saadikud lahkavad Tuneesia poliitilist olukorda ning võtavad vastu resolutsiooni, mis käsitleb ELi ja Tuneesia suhteid pärast nn jasmiinirevolutsiooni. Arutelu toimub kolmapäeval ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ning hääletus leiab aset neljapäeval.

Lõuna-Sudaan: saadikud arutavad referendumijärgset perioodi

Parlamendiliikmed arutavad ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga Euroopa Liidu rolli Sudaanis pärast hiljutist referendumit Lõuna-Sudaani staatuse üle. Lahendada on palju probleeme, nt riigipiiri märkimine, naftatulude jaotamine ning jätkusuutliku riigi loomine, sest esialgsete tulemuste kohaselt toetasid valijad eraldumist Põhja-Sudaanist.

Teise maailmasõja-aegse romide genotsiidi tunnustamine

Istungi avamisel teeb Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek avalduse selle kohta, et Euroopa Liit tunnustab romide genotsiidi. Seejärel võtavad sõna fraktsioonide esimehed. Teise maailmasõja ajal mõrvati okupeeritud ida-aladel kümned tuhanded romid ning tuhanded romid hukati natside surmalaagrites.

Parlament arutab toiduainete hinnatõusu

Alates 2009. aastast on toiduainete hinnad terves maailmas tõusnud ning hinnatase on olnud äärmiselt kõikuv, mis mõjutab tootjaid ning tarbijaid nii ELis kui ka arengumaades. Arutelul komisjoni ning nõukoguga tõstatavad saadikud küsimuse, kuidas seda probleemi lahendada.

Demokraatlik kontroll arengu- ja inimõiguste rahastamisvahendite üle

Parlamendil peaks olema demokraatlik kontroll ELi rahastamisvahendite üle kolmandates riikides, leiavad saadikud neljapäeval teisele lugemisele tulevates raportites.

Tuberkuloosivaktsiini algatus

Saadikud uurivad Euroopa Komisjonilt, kas ELi tuberkuloosi käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemused saaks teha kättesaadavaks arengumaadele tuberkuloosivaktsiini algatuse kaudu. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel suri 2009. aastal tuberkuloosi 1,7 miljonit inimest. Tõhusa reageerimise puhul oleks võimalik seda numbrit vähendada ja aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.


Lisateave:

Mare Haab
Pressinõunik, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
mare.haab@europarl.europa.eu
(+372) 630 6967 (Tallinn)
(+33-3) 881 64 057 (Strasbourg)
(+372) 51 81 639

Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
press-ET@europarl.europa.eu
(+32-2) 28 32192 (Brüssel)
(+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
(+32) 498 983 327

4. veebruaril toimuva energia tippkohtumisega seoses arutavad saadikud nõukogu ja komisjoniga Euroopa Liidu strateegilisi prioriteete energia valdkonnas. Arutelu leiab aset kolmapäeval.

Energiapoliitika, liikumine madala süsinikutarbimisega majanduse poole, tarnekindlus ning siduvate eesmärkide seadmine on teemad, mis arutelu käigus tõenäoliselt tõstatatakse. Parlament soovib ka teada, mida kavatsetakse teha Euroopa teadusuuringute ala lõpuleviimiseks, kuidas plaanitakse soodustada innovatsiooni ning kuidas saaks lihtsustada ja tõhustada ELi teadusuuringute programme.


Arutelu: kolmapäev, 02. veebruar

Parlament hääletab neljapäeval ettepanekut, mille eesmärk on parandada elektrijäätmete tagasikogumist ja taaskasutamist, vähendada bürokraatiat ning takistada elektroonikaseadmete ebaseaduslikku väljavedu. Elektri- ja elektroonikajäätmete hulk Euroopas kasvab kiiresti, alates katkiläinud külmkappidest kuni vananenud telefonideni.

Kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid põhineksid sellel, kui palju elektri- ja elektroonikaseadmeid turule viiakse. Keskkonnakomisjon leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% ning ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest. Väärtuslike toormaterjalide taaskasutamine on nii majanduslikus mõttes kasulik kui ka keskkonnasõbralik.

Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest kui elektrijäätmeid ei käidelda sobivalt, siis võib see olla tervise- ja keskkonnaohtlik. Tänu täpsemale definitsioonile peaks olema kergem teha vahet taaskasutatavatel toodetel, mida võib eksportida, ning jäätmetel, mida ei tohi eksportida. Lisaks on vaja tõhusamat järelevalvet.

Eelnõu ajakohastab 2003. aasta elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi ning parlamendi raportöör on Karl Heinz Florenz (EPP, Saksamaa). Eelnõu eesmärk on kõrvaldada kehtiva direktiivi puudused ning ühtlustada direktiivi rakendamist. Samuti püütakse lihtsustada reegleid ning vähendada halduskulusid.

Nõukoguga ei ole eelnõu osas veel kokkulepet saavutatud ning nõukogu arutab ettepanekut pärast parlamendi hääletust.


Arutelu: neljapäev, 3. veebruar
Hääletus: neljapäev, 3. veebruar

Saadikud lahkavad Tuneesia poliitilist olukorda ning võtavad vastu resolutsiooni, mis käsitleb ELi ja Tuneesia suhteid pärast nn jasmiinirevolutsiooni. Arutelu toimub kolmapäeval ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ning hääletus toimub neljapäeval.

Tuneesia poliitilised rahutused oli teema, mille president Buzek ning fraktsiooniliikmed tõstatasid 17. jaanuari istungil. Euroopa Parlamendi delegatsioon Magribi riikidega suhtlemiseks soovib, et viidaks läbi sõltumatu uurimine, mis selgitaks välja valitsuse rolli vägivallasündmustes.

Arutelu: kolmapäev, 2. veebruar
Hääletus: neljapäev, 3. veebruar

Parlamendiliikmed arutavad ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga Euroopa Liidu rolli Sudaanis pärast hiljutist referendumit Lõuna-Sudaani staatuse üle. Ees on palju probleeme, nt riigipiiri märkimine, naftatulude jaotamine ning jätkusuutliku riigi loomine, sest esialgsete tulemuste kohaselt toetasid valijad eraldumist Põhja-Sudaanist.

Referendumi esialgsed tulemused tehakse avalikuks 2. veebruaril. Veronique De Keyser (S&D, Belgia) juhtis ELi valimisvaatlusmissiooni ning Mariya Nedelcheva (EPP, Bulgaaria) juhtis Euroopa Parlamendi kuueliikmelist vaatlusrühma.

Istungi avamisel teeb Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek avalduse selle kohta, et Euroopa Liit tunnustab romide genotsiidi. Seejärel võtavad sõna fraktsioonide esimehed. Teise maailmasõja ajal mõrvati okupeeritud ida-aladel kümned tuhanded romid ning tuhanded romid hukati natside surmalaagrites.

Mõned ELi liikmesriigid, nt 1982. aastal Saksamaa, on juba tunnustanud teise maailmasõja ajal aset leidnud romide genotsiidi. Kui ka Euroopa Liit seda tunnustaks, oleks see Euroopa suurima vähemuse jaoks ajalooline sündmus. 27. jaanuaril 2011. aastal tähistas Euroopa Auschwitz-Birkenau laagri vabastamise 66. aastapäeva.

Arutelu: kolmapäev, 2. veebruar

Alates 2009. aastast on toiduainete hinnad terves maailmas tõusnud ning hinnatase on olnud äärmiselt kõikuv, mis mõjutab tootjaid ning tarbijaid nii ELis kui ka arengumaades. Arutelul komisjoni ning nõukoguga tõstatavad saadikud küsimuse, kuidas seda probleemi lahendada.

Parlamendil peaks olema demokraatlik kontroll ELi rahastamisvahendite üle kolmandates riikides, leiavad saadikud neljapäeval teisele lugemisele tulevates raportites.

Oktoobris 2010 toetas parlament suure häälteenamusega ettepanekut, mille kohaselt kasutatakse rahastamisvahendite rakendamisel välissuhete valdkonnas delegeeritud õigusakte. See annaks parlamendile põhimõtteliselt veto õiguse ning saadikud saaksid nõuda projektide muutmist kolmandates riikides.

ELi liikmesriigid olid aga sellise ettepaneku vastu. Välisasjade-, arengu- ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon muudavad eeldatavasti liikmesriikide ettepanekut. Kuna on arvata, et nõukogu ei ole parlamendi muudatustega nõus, siis on oodata lepitusmenetlust.

Lissaboni lepingu alusel on parlament ja nõukogu peaaegu kõigi ettepanekute puhul kaasotsustajad, ent ELi väliskoostöö vahendite üle ei ole parlamendil reaalset kontrolli. Demokraatliku defitsiidi vähendamiseks annab Lissaboni lepingu artikkel 290 parlamendile kaasotsustajana õiguse esitada vastuväiteid teatud vahendite jaotamisega seotud otsustele.

Neid vahendeid võib kasutada näiteks toetuse maksmiseks Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonidele, Tuneesia inimõigusteaktivistide toetamiseks või surmanuhtluse kaotamise kampaaniate rahastamiseks. Euroopa demokraatia ning inimõiguste algatuse eelarve perioodil 2007-2013 on 1,104 miljardit eurot.

Saadikud uurivad Euroopa Komisjonilt, kas ELi tuberkuloosi käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemused saaks teha kättesaadavaks arengumaadele tuberkuloosivaktsiini algatuse kaudu. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel suri 2009. aastal tuberkuloosi 1,7 miljonit inimest. Tõhusa reageerimise puhul oleks võimalik seda numbrit vähendada ja aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.